Mitte mingil juhul ei tasu diagnostikat või remonti edasi lükata, kui auto pidurisüsteem on hakanud ebaefektiivselt töötama. Pidurid peavad juhi tegevusele välkkiirelt reageerima. Kuid pidurisüsteemi enda rike pole kaugeltki ebatõhusa töö ainus põhjus, kõrvaltegureid võib olla palju.
– Pidurisüsteem
Kui süsteemis tekivad õhukorgid, lakkab piduripedaal vajutamisele reageerimast ja hakkab tööle alles pärast mitut vajutust. Õhk siseneb süsteemi läbi pea- või töösilindrite kulunud mansetttihendite. See võib olla halva kvaliteediga remondi tagajärg. Rikke kõrvaldamiseks tuleb süsteem läbi pumbata ja kõik mittehermeetilised osad välja vahetada.
Kui pidurivedelik on keema läinud, hakkab pedaal lihtsalt põrandasse vajuma ja auto ei pidurda. Sedasama täheldatakse ka siis, kui pidurivedelik on kahtlast päritolu või selle kasutusiga on möödas. Pidurivedelik tuleb täielikult välja vahetada ja teha tuleb seda muide iga kolme aasta tagant.
Kui auto pole uus, tuleb pidurivoolikuid korrapäraselt kontrollida. Surve all töötades kumm vananeb, praguneb ja voolik võib kõige ebasobivamal hetkel lahti tulla.
Kui pedaali vajutamine on muutunud vaevaliseks, kuigi süsteem ise funktsioneerib, tuleb tähelepanu pöörata vaakumvõimendi seisukorrale. Kui see on korras, siis on probleem vaakumvoolikus.
– Klotsid ja kettad
Kulunud piduriklotsid. Kui need on põhjani kulunud, siis hakkavad nad iga pidurdamisega pidurikettaid „lõikama“. Nõuetele mittevastavad klotsid võivad hakata sulama, kärssama või nende kate põhjalt maha kooruma.
Uute piduriketaste paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik, et vältida pedaalile vajutamisel tekkivat tõmblust. Seda täheldatakse, kui ketta ja rummu vastaspindade vahel on mustust. Eksperdid nimetavad seda riket ketta aksiaalseks väljajooksuks. Oht seisneb selles, et ketas võib klotside liigse lahknemise tõttu suurendada pedaali liikumist, mis muudab kogu süsteemi reaktsiooni aeglasemaks. Sama kehtib ka trumli mehhanismide kohta – nn “ovaalsus”.
Ketas võib «viskama» hakata seetõttu, et selle tulisele pinnale satub teelt külm vesi. Vahetus on ideaalne lahendus, kui ei ole tahtmist hakata jändama treimisega, mis ei pruugi alati oodatud tulemust kindlustada.
Samuti võib pidurdustõhususe vähenemist täheldada, kui kiiluvad kinni klotsid klambris, pidurisadula juhikud, kolb pidurisilindris. Mehhanismi liikuvuse saab ise taastada, kui see koost lahti võtta, põhjalikult puhastada ja määrida. Tõsi, mõnel juhul aitab ainult täielik asendamine.
Kui mõni ABS-i element üles ütleb, annab süsteem märku, aktiveerides armatuurlaual rikkeindikaatori. Süsteem ise jätkab normaalset tööd, kuid äkkpidurduse ajal, kui rattad blokeeruvad, võib auto hakata „vibama“. Seetõttu on parem kohe remonditöökotta sõita.
Mõned autojuhid ei pea seisupidurit millekski, kuid asjata. Esiteks võib see olla viimane abinõu auto peatamiseks, kui sõidupidur on äkki üles ütelnud. Teiseks, kui auto kallakul peatada, pole automaatkäigukasti või variaatori parkimisluku ülekoormamine kaugeltki parim lahendus. Isegi manuaalkäigukasti puhul on ette tulnud gaasijaotusmehhanismi keti üle viskamist auto paigale fikseerimisel mitte seisupiduri, vaid käigu sisselülitamisega.
Avaruosad.ee – varuosade e-pood
Otsid autovaruosad? Helista meile, tasuta konsultatsioon
- +372 56 812 812
- info@avaruosad.ee
