Auto ei pruugi saada veekahjustusi vaid jõkke uppudes või üleujutuse piirkonnas viibides. Tõsised tagajärjed võivad tabada ka vihmavalingu alla jäänud autot, eriti kui peremees on selle tänavale jätnud lahtiste akendega.
Kui autosalongis on ohtralt vett, tuleb tagajärgi viivitamatult likvideerima hakata. Kõigepealt peab salongi ära kuivatama nii, et istmed oleksid kuivad ja jalge all poleks loigukesi. Kõik meetodid on head: võib vee välja visata, kasutada hügroskoopseid materjale (lapid ja kuivad salvrätid).Kummist vaibad on kõige parem välja võtta ja kuivada lasta. Samal ajal tuleb sisse lülitada auto küttesüsteem, seadistada võimalikult kõrge temperatuuri ja tugeva ülepuhumisega tsirkulatsioonirežiim. Õhuvoolud on kõige parem suunata põrandale ning selleks, et niiskus salongis aurustuks, tuleb aknad veidi lahti jätta. Soojendust/ülepuhumist võib vaheldada tuulutusega.
See võimaldab salongi kiiresti enam-vähem korda saada, et juba järgmisel päeval uuesti „sisse kolida“. Kui teil pole tahtmist oma autot mõnele „õnneseenele“ kiires korras maha parseldada, siis tuleb sellele teha diagnostikat ja kõrvaldada vee hävitustöö.
Pärast vihmavalingut on vesi ilmselt tunginud salongi ja kere varjatud kohtadesse. Katastroofiks seda nimetada ei saa, kuna tänapäeva autode keret töödeldakse kataforeesi meetodil, mis kaitseb detaile kindlalt korrosiooni eest. Kuid ebameeldivusi võib tekitada näiteks heliisolatsioonikiht, mis liigniiskusest kopitama läheb ning ebameeldivat lõhna eritama hakkab.
Kõige suuremaks probleemiks võivad saada varjatud kohtades paiknevad kommunikatsioonid – toite- ja juhtkaablid. Nende montaažil kasutatavad pistmikud ja liidendid võivad oksüdeeruda, mis mõjutab ühenduste kvaliteeti. Kui selline saatus on tabanud mitut juhtmestikku, võib auto pretendeerida eluaegsele invaliidusele – pidevalt tõrkuvate elektroonika- ja elektrisõlmedega.
See peaks ärgitama auto peremeest, isegi hoolimata vastumeelsusest ja rahapuudusest, pöörduma usaldusväärsesse teenindusse, kus auto sõna otseses mõttes osadeks lahti võetakse ning suruõhuga iga detail ära kuivatatakse.
Muide, teenindusse pöörduma ei pruugi omanikku ärgitada vaid intuitsioon, vahel võib märku anda ka auto ise. Näiteks viib turvapatjade niiskumine selleni, et põlema hakkab indikaator Airbag või Airbag SRS, mis annab märku riketest turvapatjade süsteemis. Pärast sellist „meeldetuletust“ on teenindusse minekut juba raske edasi lükata.
