Automootori töötamisel toimub süüteküünalde elektroodide pidev kulumine. Sädevahemik suureneb, saavutades järk-järgult laiuse, mille puhul sädeme moodustumine on häiritud. Ka võivad tekkida isolaatori ja elektroodide mitmesugused mehhaanilised kahjustused ning viimased kattuvad aja jooksul nõega.

Seetõttu soovitatakse umbes iga 10 tuhande kilomeetri järel süüteküünlad ülevaatamiseks ja puhastamiseks maha võtta. Muide, nende väljanägemise järgi võib järeldusi teha mitte üksnes nende endi korrasoleku, vaid ka mootori seisukorra ning kütuse ja õli kvaliteedi kohta jm

Selleks tuleb analüüsida elektroode katva nõe värvust ja hulka. Tavaliselt võib näha järgmist pilti:

Helehall või helepruun nõgi, mis paikneb küünlal ühtlase õhukese kihina. Selline nõekiht annab tunnistust mootori ja küünalde korrasolekust. Tavaliselt tuleb ladestus vaid eemaldada ja võib-olla ka vahemikku reguleerida.

Must nõgi (matt). Sel juhul võib täheldada suurt kütusekulu, käivitamine võib olla raskendatud, mootor võib vahele jätta. Põhjusi võib olla mitu:

  1. silindrite ja kolbide suur kulumine, klappide dehermetiseerumine, madal kompressioon;

  2. konkreetse mootori jaoks on valitud liiga „külm“ küünal;

  3. sädevahemik on valesti reguleeritud või on isolaatoris pragu;

  4. õhufilter on mustunud.

Musta värvi nõgi (läikiv). Sellised ladestused võivad olla tingitud sellest, et põlemiskambrisse on sattunud määrdeaineid. Defekti kõrvaldamiseks tuleb ära vahetada kolvirõngad või kaelustihendid.

Rabe ladestus, mis katab elektroode paksu korrana. Kõige tõenäolisem põhjus on ebakvaliteetse õli või bensiini kasutamine. Enne küünalde vahetamist tuleb sel juhul vahetada ka mootoriõli, unustamata määrdesüsteemi enne läbi pesta.

Punane kiht. Moodustub mittenormeeritavate, rauda sisaldavate lisandite kasutamisel. Selliste ladestuste korral võib täheldada käivitusraskusi ja mootori ebastabiilset tööd.

Eraldi võib märkida selliseid defekte kui elektroodide sulamine, nende kõrbemine, pragude moodustumine isolaatoril või selle osaline purunemine, mis võib olla tingitud selle mootori jaoks „kuumade“ küünalde kasutamisest, jahutussüsteemi riketest ning lubamatult madala oktaanarvuga kütuse kasutamisest.

Süüteküünalde vahetamise reeglid

Küünlaid tuleb maha võtta ainult külma mootoriga. Peab olema ettevaatlik, kuna hooletus ja valed võtted võivad halvimal juhul kaasa tuua silindriploki pea purunemise.

Küünalde mahavõtmine toimub sellises järjekorras:

  1. Võetakse ära kõrgepingejuhtme otsak. Juhtmest tõmmata pole seejuures lubatud.

  2. Küünla ümbrus kas puhutakse suruõhuga läbi või puhastatakse pintsliga, et vältida mustuse sattumist silindrisse.

  3. Küünal keeratakse välja. Seejuures kontrollitakse tihendusrõnga olemasolu soklil. Mõnikord jääb see mootorile.

  4. Edasi saab süüteküünla üle vaadata ja ära puhastada, kui teil just ei ole kavas uut paigaldada.

Süüteküünalde paigaldamine mootorile toimub sellises järjekorras:

  1. Kontrollige uue süüteküünla tihendusrõnga olemasolu ja välimust, markeeringut, sädevahemiku suurust.

  2. Keerake küünal käsitsi lõpuni kinni.

  3. Dünamomeetrilise võtmega pingutage keeret juhendis nimetatud jõumomendini. Jõumoment peab olema tavaliselt 30-45 Nm lameda 1,4-2 mm paksuse tihendusrõnga puhul või 20-25 Nm koonilise tihendusrõnga puhul.

Kui dünamomeetrilist võtit pole, tuleb juhinduda järgmistest soovitustest:

  • uute lameda tihendusrõngaga küünalde puhul tuleb keeret pingutada 90 kraadi võrra;

  • vanade lamedate tihendusrõngastega küünalde puhul 30 kraadi võrra;

  • kooniliste tihendusrõngastega küünlad vajavad vaid 15-kraadist pingutamist.

Kui neid reegleid mitte järgida, võib süüteküünla pesa keeret vigastada. Vigastusi võivad tekitada (peale liigse pingutamise) mustus keermel või sobimatu võtme kasutamine.

Võib juhtuda, et käsitsi on küünalt väga raske sisse keerata. Liiga suurt jõudu rakendada ei tohi – see võib süüteküünla pesa keerme täielikult ära rikkuda. Selle asemel tuleb seda lihtsalt veidi õgvendada, aga kui vajalikku keermepuuri käepärast pole, sobib järele proovitud lihtne moodus. Vaja läheb vaid rauasaagi või abrasiivi ning vana kasutuskõlbmatut küünalt. Nende instrumentidega tuleb selle keermeosale teha keermetega risti neli pikisoont, misjärel saab isetehtud keermepuuri kasutada keerme õgvendamiseks.