Kütuse põlemisel mootori silindrites tekkivad heitgaasid jõuavad väljalaskesüsteemi. Kui väljalaskesüsteem toimib normaalselt, on gaasidel vaevu märgatav värvus ja need hajuvad õhus kiiresti.

Aga kui suits erineb normist, annab see tunnistust häiretest mootori ja kütusesüsteemi töös. Must (ka sinine) suits tähendab seda, et küttesegu sisaldab õli või et selles on väga vähe õhku. Ka võib häiretest tunnistust anda valge suits. Aga üldiselt annab igasugune väljalasketorust tulev suits tunnistust probleemidest. Ideaalis peab suits olema värvitu, see tähendab seda, et kütuses pole lisandeid ja mootor töötab õigesti.

Sellise sümptomi ilmnemisel ei tohiks autot kasutada ja võimaluse korral tuleb teha mootorile täielik diagnostika, kuna heitgaasi värvus võib viidata tõsisele probleemile. Õigeaegne diagnostika võimaldab kõrvaldada kõik mootoris esinevad rikked ja oluliselt pikendada selle efektiivset funktsioneerimist.

Selle kõrval on olemas ka kaudsed märgid, mis viitavad sellele, et küttesegus on õli. Ka nendesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Need märgid on järgmised: mootori halb töö põhirežiimidel, nõrk veojõud, suurenenud kütusekulu. Kõik see viitab sellele, et mootorile tuleb teha põhjalik diagnostika. Kui need probleemid tähelepanuta jätta, võivad sellega kaasneda suured ebameeldivused, näiteks mootori kapitaalremont. See pole aga odav lõbu ja pealegi võtab üpris kaua aega.

Nagu eelpool mainitud, võib heitgaas ka valget värvi olla. Aga kui see ilmneb ainult külma ilmaga ja külma mootoriga ehk lühikest aega, siis pole muretsemiseks erilist põhjust. Nii võib aurustuda kondensaat, mis tekib, kui väljalasketorusse (mitte mootorisse) on sattunud vesi. Kui märkate valget suitsu sooja ja kuiva ilmaga või siis, kui mootor on mõnda aega töötanud ja soe, on põhjust muretsemiseks, kuna selline suits võib tunnistust anda küttesegusse sattunud jahutusvedelikust. Aga see omakorda võib viia väga tõsiste probleemideni, näiteks hüdrauliline löök mootoris. Selle probleemi tagajärjed võivad olla kahetsusväärsed.

Diagnoosida, kas küttesüsteemi on sattunud jahutusvedelikku, pole eriti raske, selleks läheb vaja paarimeest ja veidi vaba aega. Esimese asjana tuleb ära võtta jahutusvedeliku paagi kaas, seejärel paluda paarimehel mootor käima panna. Pärast mootori käivitumist pange käsi paisupaagi kaela peale ja kontrollige, kas jahutussüsteemi rõhk suureneb. Kui jah, siis on alust arvata, et jahutusvedelikku on sattunud silindritesse. Kui süsteem pole hermeetiline, tuleb paisupaagist lõhna, mis annab tunnistust sinna sattunud heitgaasidest.

Kõik see viitab sellele, et silindriploki tihendid on ilmselt läbi põlenud või, mis veel halvem – silindriplokis on praod. Need märgid tähendavad, et kiiremas korras on vaja ette võtta mootori diagnostika. Hoolimatu suhtumine nendesse sümptomitesse võib mootori täielikult rivist välja viia, mis toob kaasa kalli remondi. On selge, et diagnostikat ei tohiks päevagi edasi lükata.

Kõik ülalmainitu puudutab bensiinimootoreid. Diiselmootorite puhul on asi veidi teisiti. Musta suitsu võib sealgi märgata, kuid see ei anna tunnistust vedeliku sattumisest silindritesse, vaid ülerikastatud segust. Enamikul juhtudel tuleb kontrollida selliseid sõlmi kui kõrgsurvekütusepump ja pihustid. Kuid ei tasu unustada, et kontrollida tuleb ka õhufiltrit, sest kui see on ummistunud, ei saa ta läbi lasta õige küttesegu moodustamiseks vajalikku õhukogust.
Ka diislite puhul võib sinine suits viidata silindritesse sattunud määrdeõlile, kuid probleem võib olla ka kõrgsurvekütusepumbas. Näiteks võib kütuse enneaegne sissepritse või ummistunud kütusefilter põhjustada seda, et väljalasketorust tuleb mootori töötades sinkjashalli suitsu. Pealegi varustatakse diiselmootorid tihedamini turbiinidega, eriti puudutab see kaubaveokeid. Selle agregaadi rike võib samuti põhjustada tumeda suitsu ilmumist väljalasketorust. Näiteks soodustab turbiini laagrite kulumine mootoriõli sattumist silindritesse, mis vältimatult suurendab selle kulu ning vähendab mootori ressurssi.

Muide, ka diislitel võib mõnede probleemide korral näha valget suitsu. Põhjuseks on ikka sama faktor mis bensiinimootorite puhul – jahutusvedeliku sattumine silindritesse. Kuid konstruktsiooniliste erinevuste tõttu on diiselmootoritel rohkem neid kohti, kust jahutusvedelik võib plokki sattuda. Näiteks sisselaskekollektorid – diislitel soojenevad nad just jahutusvedeliku tõttu ja tihendi läbipõlemine või täielik kulumine viib selleni, et vedelik sattub mootorisse. Selle tagajärjel võib suure tõenäosusega oodata iseloomuliku valge suitsu teket.

Kogenematusest võivad mõned autojuhid valge suitsu segi ajada auruga. Kuid aurul ja suitsul on täiesti erinev lõhn, ja kui nuusutada, siis pole neid võimalik segi ajada. Kui jahutusvedelik satub väljalaskesüsteemi, ei värvu gaas mitte ainult valgeks, vaid omandab magusavõitu lõhna, mida on kerge tunda, kui heitgaase hoolikalt nuusutada.

Diagnostikaks võib kasutada ka valget lehte. See tuleb panna väljalasketoru juurde ning lasta mootoril veidi töötada. Kui tegemist on auruga, läheb paber veidi niiskeks. Kui küttesegus on õli või jahutusvedelikku, ilmuvad paberile kiiresti iseloomulikud õlised või teised tehnilist laadi plekid.

 

Lugupidamisega

Avaruosad.ee – varuosade e-pood

Otsid autovaruosad? Helista meile, tasuta konsultatsioon

  • +372 56 812 812
  • info@avaruosad.ee