Jälle on aku tühjaks läinud ja starter keeldub töötamast. Aga alles eile oli aku täiesti täis. Öö jooksul on täiesti tühjaks läinud. Milles on asi? Kes on aku tühjenemises süüdi? Unustasite välja lülitada Banaalne põhjus – gabariidituled, raadio või soojendus on unustatud välja lülitada. Selles on süüdi auto omanik. Oma hajameelsuse pärast tuleb kallist hinda maksta. Aga on energiatarbijad, mis võtavad voolu ka välja lülitatud süüte korral. Enne
Talvine autosõit erineb suuresti suvisest. Kiilasjää ja lumi, lühike päev ja külglibisemine ei lisa sõidule mugavust. Ebasoodsa ilma korral püüdke sõidust loobuda, aga kui siiski on vaja rooli istuda, siis järgige kindlaid reegleid – ja päev möödub vahejuhtumiteta. Enne liikuma hakkamist proovige, kui tugevasti rattad teega haakuvad – sellest oleneb, kuidas auto manööverdamisel, järsul pidurdamisel või hoovõtul käitub. Loomulikult ei tule seda teha sõiduteel, vaid seal, kus pole liiklust,
Kui õues on -20 ja rohkem, võib auto hommikuse käivitamisega probleeme tekkida. Loomulikult peavad olema küünlad korras, aku laetud, kliimaoludega sobiv õli. Enne külmaga käivitamist soovitatakse akut kergelt soojendada – piisab, kui 10-15 sekundiks sisse lülitada lähituled. Edasi tuleb toimida järgmiselt: Vajutage siduripedaal alla ja pange käigukang neutraalasendisse. Kui mootor ei käivitu, ei peaks starteriga kaua aega väntvõlli keerutama. Ühe katse maksimaalne aeg – mitte üle 15 sekundi. Üldse
Kui teil on auto, siis teate, et selle klaasid muutuvad külmal ajal uduseks. On selge, et udused klaasid ei too midagi head. Pole mitte ainult ebamugav, vaid ka ohtlik, kusjuures väga ohtlik. Tuleb pidevalt peatuda ja klaase pühkida. Pidevalt uduseks tõmbuvad klaasid võivad põhjustada avariiolukorra. Nagu kogenud autojuhid arvavad, on klaaside higistamise peamine põhjus kondensaadi ilmumine külmale pinnale. Nii kui välistemperatuur langeb, hakkavad klaasid samuti külmuma. Salongis on niiskuse allikas
Autorataste haakumine teega sõltub otseselt rehvidest. Küsimus, millised rehvid on kõige paremad, on autoomanikud kahte leeri jaganud. Ühed kalduvad naastrehvide poole, teised eelistavad ilma metallnaastudeta läbi ajada. Selles artiklis käsitletakse erinevate rehvidega autode käitumist talvistes ilmaoludes. Klassifikatsioon teega haakumise järgi Millist rehvi suvel või talvel kasutada, sõltub selle keemilisest koostisest. Talverehvide koostisesse kuuluvad komponendid, mis pehmendavad rehvi ja suurendavad selle vastupanu pakasele. Talverehvid liigitatakse friktsioon- ja naastrehvideks 1. Naastrehvid.
Autode ja nendega seotu ümber on alati palju müüte olnud. Ühed on ajapikku hajunud, teised ajavad autojuhte siiani ärevile. Muide, miski ei takista meid sellesse asjasse veidi selgust tooma. Eksiarvamus nr 1: vigade diagnoosimiseks tuleb sõita teenindusse. Viimaste aastakümnetega on autod muutunud märksa keerulisemaks. Elektroonilised süsteemid teevad sõidu kahtlemata mugavamaks ja turvalisemaks, kuid nõuavad ühtlasi rohkem tähelepanu. Esimeste probleemide ilmnedes sõidab enamik autojuhte kohe teenindusse, uskudes kindlalt, et vigu
Esimeste külmade saabudes võite märgata, et teie auto ei tööta enam nii nagu tavaliselt. Ta võib valgusfoori taga seisma jäädes jõnksatada, ta mootor põriseb laisalt ja pidurid ei kuula õhukesel jääl eriti hästi sõna. Ärge jääge tõsisemaid tagajärgi ega tugevamaid külmasid ootama – autot tuleb viivitamatult talveperioodiks ette valmistama hakata. Kuidas siis auto talveks turvalisemaks muuta? Mida on vaja hoolikalt üle vaadata ja millest alustada? Vaatleme lähemalt. 1. Et
Tuttuuest läikivast autost on tavaliselt raske pilku lahti saada, kuid igapäevane ekspluatatsioon teeb oma töö – endine klants hakkab tasapisi kaduma. Päikesekiirte, lume ja vihma mõjul muutub värv paratamatult tuhmimaks, väiksed kivid tekitavad kerele kriimustusi. Tänavatolm, bituumen, atmosfääris sisalduvad keemilised ained sadestuvad värvile, sööbivad sisse, mistõttu on neid raske maha pesta. Selle tagajärjel saab kere kahjustusi, mis rikuvad auto välisilmet, ning metallosad võivad hakata roostetama. Et seda vältida ja esialgset
Kompuuterdiagnostika tähtsus veoautodel Praegu on suurenenud eeskätt sadulautode kasutamine. Nagu aastatepikkune praktika näitab, on veoautod asendamatud ehitustöödel või mitmesuguste kaupade veol pikkade vahemaade taha. Kogenud ettevõtjad kinnitavad, et selliste sõidukitega areneb äri kiiremini. Et auto töötaks tõrgeteta ega langeks rivist välja kõige ebasobivamal hetkel, tuleb talle enne igat sõitu teha täielik diagnostika. Tänapäeva tehnoloogiate arenguga pole seda kuigi raske teha. Tänu diagnostikale saab õigel ajal vigastatud detailid uutega asendada. See
Auto ei pruugi saada veekahjustusi vaid jõkke uppudes või üleujutuse piirkonnas viibides. Tõsised tagajärjed võivad tabada ka vihmavalingu alla jäänud autot, eriti kui peremees on selle tänavale jätnud lahtiste akendega. Kui autosalongis on ohtralt vett, tuleb tagajärgi viivitamatult likvideerima hakata. Kõigepealt peab salongi ära kuivatama nii, et istmed oleksid kuivad ja jalge all poleks loigukesi. Kõik meetodid on head: võib vee välja visata, kasutada hügroskoopseid materjale (lapid ja kuivad salvrätid).Kummist
