Valime autovaruosasid

Autoomanikud seisavad varem või hiljem silmitsi olukorraga, kus neil tuleb oma autol hakata osasid välja vahetama. Kuid tasub teada, et tagavaraosad võivad olla originaalsed ja mitteoriginaalsed. Enne valiku tegemist on hea teada, mille poolest originaalvaruosad mitteoriginaalsetest erinevad. Originaalvaruosad on enamasti toodetud samas tehases kus autogi. Sellisel detailil on oma seerianumber ja markeering, pandud samas ettevõttes, kus seda toodetakse. Kui rääkida auto originaalvaruosade eelistest, siis need on sellised: – Originaaldetaili eristab

Autojuhi spikker: mootoriõli – kuidas jälgida, millal vahetada

Mootoriõli valiku teemal me heietama ei hakka. Auto kasutusjuhendis on soovituslikud parameetrid kirjas. Parem mitte riskida. Tänapäevased mootorid on keerulised seadmed ja kõik keerulised mehhanismid purunevad kergemini. Õige määrde ostmine on aga kõigest pool muret. Mootorisse kallatud õli hakkab otsekohe vananema. See oksüdeerub, lisandid riknevad ning tekib mustus. Rasked kasutusolud vaid kiirendavad riknemisprotsessi. Sellisteks oludeks on liiklusummikud ja lühisõidud külma mootoriga. Siinkohal tekib tahtmine küsida, kui kiiresti õli kasutuskõlbmatuks muutub.

Nulltakistusega õhufilter

Milleks filtrit kasutatakse? Atmosfääriõhk on sisepõlemismootori jaoks hädavajalik. Tekkiva õhu-kütuse segu kvaliteet ja selle põlemise täielikkus sõltuvad mootorisse pääseva õhu kogusest. Suurema koguse õhu mootorisse pääsemisel on tarvilik ka suurem kütusekogus selleks, et õige koostisega segu tekkida saaks. See toob enesega kaasa suurenenud energia vallapääsemise, selle tulemusel suurenevad ka kolvirõhk, võimsus ja temperatuur. Väntvõlli pöörlemise kiirenemise ajal on aina keerulisem õhul mootorisse pääseda, kuna õhufiltris suureneb takistusjõud. Selle põhjal on

Viis superautot, mis tõid uusi tehnoloogiaid automaailma

Tehnoloogia ei seisa paigal. Suure hulga uuendustega autod võivad hõlpsalt välja tõrjuda tänapäeva autode kõrgtehnoloogilised lipulaevad. Keegi peab ju esimene olema. Kõik autod, mida me käsitleme, on omal moel läbi teinud olulise tehnoloogilise läbimurde, andes oma panuse ajalukku. Tõsiasi, et igaühe neist tõrjus lõppkokkuvõttes välja miski veel fantastilisem, näitab, kui hoogne on autode evolutsiooni tempo. Tänapäeval jääb igaüks neist viiest autost oma ajastu tehnoloogiliseks etaloniks. Miura ei tähistanud mitte ainult

Valime aastaringsed rehvid

Meie talved muutuvad aasta-aastalt pehmemaks. Kui autojuhil on vaja raha säästa ning samas tagada ka sõidumugavus igal aastaajal, on parem kohe paigaldada velgedele aastaringsed rehvid, mille nõudlus kasvab aastast aastasse isegi kogenud autojuhtide seas. Ja tõepoolest, selle asemel, et autot kaks korda aastas profiilrehviga kängitseda, on palju loogilisem paigaldada aastaringsed analoogid. Need on otstarbekad selle poolest, et käituvad võrdselt hästi igal temperatuuril – nii kõrgel kui madalal. Kõik on seletatav

Auto kliimaseadme ehitus, tööpõhimõte ja hooldus

Tänapäeval on kliimaseade peaaegu iga auto standardvarustuses. Selle töö tõhusus sõltub eelkõige auto omanikust –  kui kliimaseadet õigesti ja regulaarselt hooldada, kestab see pikka aega. Tööpõhimõttelt on auto kliimaseade sarnane koduse külmikuga: suletud hermeetilises süsteemis ringlev gaas jahutab õhku, “kontakteerudes” sellega soojusvaheti vahendusel, mida nimetatakse aurustiks. Optimaalseks jahutuseks peab aurustis olev gaas olema madala temperatuuriga. Salongi tulevast õhust eemaldatud soojus juhitakse kliimaseadme radiaatori abil väljapoole. Auto kliimaseade koosneb järgmistest elementidest:

Kütusepihustid – nii kuidas me nende eest hoolitseme, nii need ka töötavad

Kütusepihusti on üks vähestest elementidest, mida on raske ära rikkuda halva sõidustiiliga. Kuid see ei tähenda, et juht ei mõjuta selle tööiga. Eelkõige tuleb tankida hea kütusega ja vahetada regulaarselt kütusefiltrit. Süsteemi Common Rail kasutuselevõtt on teinud revolutsiooni diiselmootorite valdkonnas. Juhtide suhtumine neisse on radikaalselt muutunud. Selles pole midagi imelikku, sest kütuse etteandmise viis on muutunud – nüüd on selle eest vastutav kütusepihusti, mis mõõdab välja vajaliku kütusekoguse ja suunab

Maja juures tänaval, garaažis, parklas: kus on parem autot hoida?

Autoost on vaid pool vaeva. Seda on vaja kütusega „toita“, hooldada, remontida ja ärandamise eest kaitsta.  Ühesõnaga – poputada ja hellitada. Kui tehnilise hooldega on põhimõtteliselt kõik klaar, siis kaitsmisega pole kõik nii selge. Nii on kord seatud, et auto, mis peab meid kaitsma vihma, päikese, tuule, pori ja tolmu eest,  vajab ise kaitset. Mille eest? Just ülalmainitu eest. Ja mitte ainult. Üks võtmetegureid, mis auto kaitstust mõjutab, on koht,

17 huvitavat fakti autode kohta

Maailma kõige pikem liiklusummik on registreeritud Prantsusmaal Pariis-Lyoni maanteel. See oli peaaegu 180 km pikk. Turvapadi täitub gaasiga kõigest 4 millisekundiga. Padja materjali enda liikumiskiirus laienemise ajal on 7200 km/h. Esimene auto kindlustuspoliis väljastati 1897. aastal Vestfildis Massachusettsi osariigis. Autosalvrätikud leiutas ameeriklanna Mary Anderson 1903. aastal, aga kahe aasta pärast patenteeris ta oma leiutise. Esimesed korpusesse monteeritud klaasipuhastid ilmusid 1916. aastal. 1924. aastal maksis Ford 265 USA dollarit. Ferrari tehas

Professionaalne lähenemine kütuse säästmisele Volvos

Pakkuda kliendile mitmesuguste probleemide korral erilisi ja personaalseid lahendusi – just sellise eesmärgi poole püüdleb Volvo Trucks. Veoautosid ja vedukeid toodetakse iga tellija vajadusi arvestades. Igat autojuhti huvitab, mil määral oleneb kütusekulu mitmesugustest spetsifikatsioonidest. Suuresti oleneb kütusekulu vedukauto komplekteeritusest. Volvo spetsialistid on välja arvutanud veoauto kütusekulu, võttes arvesse mitmesuguseid nüansse ja detaile. See aitas saavutada suurt edu energia säästmise vallas. Kliendid peavad arvestama, et auto personaalsele spetsiifikale tuleb tähelepanu juhtida