Kompuuterdiagnostika tähtsus veoauto ekspluatatsioonis
Kompuuterdiagnostika tähtsus veoautodel Praegu on suurenenud eeskätt sadulautode kasutamine. Nagu aastatepikkune praktika näitab, on veoautod asendamatud ehitustöödel või mitmesuguste kaupade veol pikkade vahemaade taha. Kogenud ettevõtjad kinnitavad, et selliste sõidukitega areneb äri kiiremini. Et auto töötaks tõrgeteta ega langeks rivist välja kõige ebasobivamal hetkel, tuleb talle enne igat sõitu teha täielik diagnostika. Tänapäeva tehnoloogiate arenguga pole seda kuigi raske teha. Tänu diagnostikale saab õigel ajal vigastatud detailid uutega asendada. See
Auto ei pruugi saada veekahjustusi vaid jõkke uppudes või üleujutuse piirkonnas viibides. Tõsised tagajärjed võivad tabada ka vihmavalingu alla jäänud autot, eriti kui peremees on selle tänavale jätnud lahtiste akendega. Kui autosalongis on ohtralt vett, tuleb tagajärgi viivitamatult likvideerima hakata. Kõigepealt peab salongi ära kuivatama nii, et istmed oleksid kuivad ja jalge all poleks loigukesi. Kõik meetodid on head: võib vee välja visata, kasutada hügroskoopseid materjale (lapid ja kuivad salvrätid).Kummist
Traditsioonilise käigukastiga autosid jääb iga aastaga vähemaks. Autojuhid, kes hindavad mugavust ega soovi rooli taga end käiguvahetusega vaevata, valivad automaatülekandega auto. Samas pole kaugeltki kõigil kahe pedaaliga autodel traditsioonilisi „automaate“. Püüdes konkurente edestada, on autotootjad juba ammu paigaldanud oma autodele mitte ainult automaatkäigukaste, vaid ka teisi ülekandeid – variaatoreid ja „roboteid“. Autojuhtide enamik, kes tehnilisi peensusi eriti ei jaga, ei tee nendel vahet. Siiski on igal ülekandeliigil nii eeliseid kui
Mootoriõli tuleb valida nende hulgast, mida autotootja on kasutamiseks ette näinud. Vahetamise tähtajad on alati auto käsiraamatus kirjas. Aga kui autot ekspluateeritakse suurtel koormustel, raskelt läbitaval maastikul, madalatel käikudel ja järelikult ka suurtel pööretel, tuleb õli sagedamini vahetada – tavalise 10-12 tuhande kilomeetri läbisõidu asemel 5-7 tuhande kilomeetri järel. Sama nõue kehtib ka suure läbisõiduga autodele. Kulunud mootorid töötavad palju karmimas režiimis – silindrite ja kolbide vahelised lõtkud suurenevad ja
Enne kui kirjeldada käigukasti remondi mooduseid, räägime sellest, millised rikked (ja nende tekkepõhjused) esinevad selles sõlmes. Kui käigukang on neutraalses asendis, kostab käigukastist kõrvalist müra: veovõlli laagrid on kulunud; nõellaagrite puksid on täielikult kulunud; tuleb kontrollida kolmanda ja neljanda käigu vedavaid hammasrattaid ja esimese ning teise käigu veetavaid hammasrattaid (nendes on kulumise tõttu suurenenud sisemine diameeter); hammasrataste hammaste tööpinnad on murenenud või kulunud; hammasvõlli (ette nähtud tagurdamiseks) telgede puksid on
Automootori töötamisel toimub süüteküünalde elektroodide pidev kulumine. Sädevahemik suureneb, saavutades järk-järgult laiuse, mille puhul sädeme moodustumine on häiritud. Ka võivad tekkida isolaatori ja elektroodide mitmesugused mehhaanilised kahjustused ning viimased kattuvad aja jooksul nõega. Seetõttu soovitatakse umbes iga 10 tuhande kilomeetri järel süüteküünlad ülevaatamiseks ja puhastamiseks maha võtta. Muide, nende väljanägemise järgi võib järeldusi teha mitte üksnes nende endi korrasoleku, vaid ka mootori seisukorra ning kütuse ja õli kvaliteedi kohta jm
Ekstreemsõidu ja läbitamatute veetakistuste, mägede, kaljude, kärestike ning muude takistuste vallutamise sõbrad juubeldavad. Autogigant Mercedes esitles harukordset 42-sentimeetrise kliirensiga E-klassi universaali All-Terrain 4×4². Kõrgendatud mudelil on luksuslik E-klassi kere, mis toetub massiivsetele brutaalse ja hirmuäratava väljanägemisega naelrehvidega (285/50) ratastele R20. Viimased asuvad spetsiaalselt projekteeritud ja 3D-printimise meetodil valmistatud laiendites, mis eenduvad kere külgedelt 4 cm võrra. Talasillad, millele toetub E-klassi Mercedes All-Terrain 4×4², konstrueeriti spetsiaalselt sellele 2017. aasta tehnikauudisele, kuna
Pidurid on iga sõiduauto lahutamatu osa, mida kasutatakse kiiruse vähendamiseks ja liikumise tõkestamiseks pärast peatumist. Pidurisüsteemi kvaliteedist sõltub juhtimise ohutus. Autodes kasutatakse trummel- ja ketaspidureid. Mille poolest need erinevad? Miks on ketaste kasutamine nii kindlalt saanud tänapäeva autotööstuse aluseks? Trummel- ja ketaspidurite võrdlus Mõlemad liigid kuuluvad ratas-tüüpi pidurite hulka. Enamik tootjaid varustab sõiduauto esirattad ketaspiduritega ja tagumised trummelpiduritega. Veoautodele ja bussidele paigaldatakse trummelpidureid, millel on iseseisva võimenduse efekt, ja
Tänapäeva autos võib olla korraga mitu radiaatorit: näiteks rooli hüdrovõimendil, automaatkäigukastil, kliimaseadme kondensaatoril ja intercooler´il. Mootori jahutussüsteemi radiaator paigaldatakse alati õhuvoolu suunas ja viimasena, mille tagajärjel õhuvool jahutab seda palju halvemini. Osaliselt seetõttu ei tule just mootori jahutussüsteem radiaatorite mustumise korral oma ülesandega toime, samas kui ülejäänud soojusvahetid töötavad enam-vähem isegi siis, kui on tugevalt tolmu täis. Teine probleem seisneb selles, et radiaatorid ei ummistu tihti mitte ainult väljast. Nende
Vihmase ilmaga on sõidukit tunduvalt keerulisem juhtida kui tavaolukorras. Seda saab seletada järgmiste faktoritega: Libeduse tõttu halveneb rehvide haakumine teekattega. Niiskuse kõrge tase halvendab nähtavust. Suureneb tõenäosus, et teekattele ja auto peale satuvad kõrvalised objektid. Milles seisneb oht? Kõige ohtlikumad on vihmasaju esimesed minutid. Sel ajal segunevad teetolmu osakesed vihmapiiskadega ning muutuvad libedaks ja venivaks porikihiks, mis takistab tunduvalt sõiduki rataste kindlat kontakti teekattega. Sel ajal peab juht olema maksimaalselt
