Pidurid on iga sõiduauto lahutamatu osa, mida kasutatakse kiiruse vähendamiseks ja liikumise tõkestamiseks pärast peatumist. Pidurisüsteemi kvaliteedist sõltub juhtimise ohutus. Autodes kasutatakse trummel- ja ketaspidureid. Mille poolest need erinevad? Miks on ketaste kasutamine nii kindlalt saanud tänapäeva autotööstuse aluseks?
Trummel- ja ketaspidurite võrdlus
Mõlemad liigid kuuluvad ratas-tüüpi pidurite hulka. Enamik tootjaid varustab sõiduauto esirattad ketaspiduritega ja tagumised trummelpiduritega. Veoautodele ja bussidele paigaldatakse trummelpidureid, millel on iseseisva võimenduse efekt, ja need on pneumoajamiga ühitatavad.
Trummelpidurisüsteeme paigaldati varem auto kõikidele ratastele. Selle tööpõhimõte on järgmine. Kolb tõukab pidurivedeliku survel klotsi välja. Klotsi hõõrdematerjal aeglustab pöörlevat trumlit, kontakteerudes selle sisepoolega. Pidurid rakenduvad ja auto peatub.
Kuid trumlite võimekusel on piirid. Kuumenedes väheneb nende produktiivsus. Seda võib eriti märgata suurel kiirusel liikudes. Efektiivsus väheneb ka klotsi ja trumli hõõrdumisel tekkiva gaasi tõttu. Trumlite kuumenemist on spetsialistid püüdnud vältida alumiiniumi ja jahuturibide abil. Kuid märkimisväärset tulemust nendel muudatustel pole olnud.
Üha tihedamini kasutatakse autotööstuses ketasmehhanisme. Ekspluatatsiooni käigus avaldub nende erakordne stabiilsus. Tööpõhimõte erineb vaid selle poolest, et hõõrdematerjal ei ole trumlis, vaid ketastel. Kui pidurid kuumenevad või kui hõõrdepinnale satub niiskust, ei vähene pidurduse efektiivsus olulisel määral. Peale selle on nad kergemad, neid on parem jahutada, nad reageerivad kiiremini pedaalivajutusele.
Ketaspidurimehhanismid on lahtised, millel on nii eeliseid kui puudusi. Pori, vee, tolmu – kõik, mis trumlite tööd takistab – heidavad kettad pöörlemisel endalt ära. Teisalt satuvad need elemendid ikkagi ketastele, mis soodustab nende kulumist. Õhukesed detailid pragunevad ekstreemsetes oludes. Rohkem saavad kannatada tagarataste mehhanismid.
Käesoleval ajal toodetakse lisafunktsioonidega ketasmehhanisme. Ventileeritavaid kettaid paigaldatakse kõige sagedamini esiratastele. Neil on kaks vahelikega osadeks jagatud hõõrdepinda, mis soodustab veelgi soojuse ärajuhtimist. Valmistatakse ka perforeeritud kettaid. Avad võtavad enda sisse suurema hulga pori ja ei lase sellel ketaste vahele koguneda. Seejuures suureneb pidurite rakendumise kiirus.
Võimendid ja ajamid
Pneumoajamit kasutatakse laialdaselt vedukite, busside ja veoautode konstruktsioonides. Selle ilmumine on seotud liikluse intensiivistumise ja kiiruste suurenemisega. Pidurdamine toimub suruõhuga. Toodetakse kombineeritud liike: elektropneumaatiline (kasutatakse haagistes) ja hüdropneumaatiline ( pika kerega autod ja elektrivedurid).
Vaakumvõimendit kasutati alguses elektrirongides. Praegu on need paigaldatud peaaegu kõikidele tänapäeva autodele. Piduripedaali vajutamisel suurendab see kolm korda juhi jala rakendatavat jõudu. Pidurdamine toimub tänu rõhkude erinevusele võimendi kahes kambris.
Seega kasutatakse autotööstuses tänapäeval kahte liiki pidureid. Mõned amatöörautojuhid peavad optimaalseks trummel- ja ketaspidurite kombineerimist ühes autos. Kuid kettad tõrjuvad pikkamööda trumlid kõrvale, kuna on ajakohasemad ja kvaliteetsemad.
